X

Siilipere leidja Sirli jagab meiega lugu, kuidas nad leidsid siilipojad oma Põlvamaa maakodust järgmiselt.

„Leidsime juuli alguses ehitusjääke koristades lauahunnikust siili pesa. Nägin, et seal oli siiliemme poegadega. Olime ülirõõmsad, et meil on nüüd oma siilid, lisaks rästikutele. Katsime pesa ilusti laudadega uuesti ära, et vihm peale ei sajaks ning keelasin lastel seda näppimas käia.

Läks mööda ca 5 päeva, kui lapsed tulid õhtul nuttes, et siilipoeg on lauahunniku ees surnud. Varsti tulid uue uudisega, et naabri põllul on surnud siil. Õigemini, ainult räbaldunud okkakasukas (olin paar päeva näinud vareseid naaberpõllul toimetamas). Siis aimas süda juba halba. Püüdsin uuesti piiluda pessa, et kas emme on seal aga nägin ainult poegi. Lapsed arvasid kohe, et see surnud siil põllul on nende emme. Mina ei tahtnud kohe nii halvasti mõelda. Sel õhtul ei hakanud pesa rohkem lahti kiskuma ja lootsin, et ehk emme ikka ilmub välja. Öö möödus muretsedes ja järgmist päeva alustasin sellega, et helistasin Metsloomaühingu infonumbrile ning kirjeldasin olukorda. Vastas mulle Airiin, kes soovitas kiiresti pesa lahti võtta ja uurida poegade olukorda. Leidsime pesast 4 kinniste silmadega ja väga külma, abitut siilipõnni, kes sõna otses mõttes nutsid. Niikaua, kui Airiin organiseeris transporti, soojendasime siilikesi ning paari tunni pärast kohtusime poolel teel Tartu ja meie maakodu vahel. Arvan, et pojad olid 4 päeva emata, sest järgmisel päeval peale seda kui pesa avastasime lauahunnikust, niitis naabrimees traktoriga põldu ja ju siis sel hetkel oli siiliemme läinud süüa otsima ning nii ta eluke lõppeski. Ilmad olid siis suhteliselt jahedad ja vihma sadas pidevalt. Need sellid on ikka tõeliselt vintsked ja vaprad, et nad vastu pidasid!“

Airiin viis siilipojad Elva hoiukodusse, kus läks mõni päev aega, enne kui nende silmad lahti läksid. Siis hakkasid nad õppima ise söömist ning maailma avastama. Varsti kolisid nad õueaedikusse, kus oli rohkem ruumi liikumiseks. Sügiseseks vabastamise ajaks ei olnud nad veel vajalikku kaalu saavutanud, seega jäid hoiukodusse edasi. Kuid kevadel lähevad nad tagasi oma päriskoju – Sirli pere juurde.


Loe lähemalt meie FACEBOOKI LEHELT.


Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikul tegevusel ja vaid annetuste toel toimiv ühing, seetõttu on meile igasugune toetus väga oluline!
Kui ka Sinul on soov anda oma panus, et vigastatud või abivajavad metsloomad saaksid kiiret ja parimat abi ning meie nõuandeliinid oleks avatud, siis

Helista:
Nr 9009933 – annetad 5€
Nr 9009955 – annetad 25€
(Toimib ainult Eesti numbrilt helistades!)
(Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!)

Toetuse võib saata ka pangakontole:
EESTI METSLOOMAÜHING
Swedbank EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X
Selgituseks: "Metsloomade abistamiseks!"

PayPal konto link:
https:/www.paypal.com/cgi-bin/webscr?cmd=_s-xclick&hosted_button_id=S4NU4QQJ3WVJW&source=urlk

Aitäh kõigile meie toetajatele! ❤️

kodulehe tegemist toetab elever.ee