X

Harku järve äärest leitud ja 29. dets hommikul ägenenud krambihoogude tõttu kliinikusse toimetatud rebase seisund halvenes kliinikus veelgi, krambivastased ravimid aitasid vaid lühikest aega ning loom otsustati eutaneerida.

Loomade Kiirabi Kliiniku arstide sõnul võivad närvisüsteemi sümptomeid rebastel põhjustada mitmed haigused nagu mürgistus, nakkushaigused, peatrauma, sisehaigused jne. Nakkushaigustest levivad rebastele ka koertele ohtlikud haigused, nagu koerte katk, infektsioosne hepatiit, parasitaarsed haigused (toksoplasma, neospora), samuti marutaud. Eesti on tunnistatud täna marutaudivabaks kuid alati tuleb silmas pidada et seda võivad metsloomad tuua rändega lähisriikidest.

Rebaselt kliinikus võetud proovid saadeti 30.dets edasisteks uuringuteks Saksamaa laborisse. Eile saime uuringute vastuse - rebase proovides andis positiivse tulemuse koerte katku PCR ja Toxoplasma IgG. Mõlemad haigused võivad kulgeda närvisüteemi nähtudega (krambid, kordinatsioonihäired, muutunud vaimne adekvaatsus, üksikute kehaosade lihastõmblused jne).

Loomade kiirabikliiniku arstide sõnul on koerte katk väga nakkav viirushaigus mis kahjuks enamasti on letaalse lõpuga kui neurovorm on avaldunud. Haigestuda võivad koerad, tuhkrud, metsloomad (rebane, kährik, hunt jne). Haiguse sümptomiteks on seedehäired, köhimine/aevastamine, silmapõletik, nahaprobleemid, palavik, neuroloogilised nähud. Viirus levib erinevate nahaeritistega: uriin, väljaheide, silma- ja ninanõred, aevastamisega. Viirus on keskkonnas vähepüsiv ja hävib ruumis umbes mõne tunniga. Nakatumine toimub enamasti piisknakkuse ja saastunud materjaliga kokkupuutumisel.
Tuleb arvestada, et peiteaeg haigustunnuste avaldumiseni võib olla mitu nädalat. Loom eritab viirust juba umbes 5 päeva enne sümptomite tekkimist, ning ka paranemise järgselt toimub viiruse eritamine veel kuni 4 kuu jooksul.

Tegemist ei ole koertekatku esmajuhtumiga. Loomakliinikutes on 2019. a lõpus diagnoositud juba mitu koertekatku juhtumit koertel! Rebane on hetkel teadaolevalt esimene Eestis diagnoositud koertekatku ohvriks langenud metsloom.

PALUME KÕIGIL KOERAOMANIKEL KONTROLLIDA, kas nende koeral on kehtivad vaktsineerimised. Vaktsineerimine on AINUS asi mida te saate teha koertekatku haigestumise ennetamiseks ja haiguse leviku piiramiseks. KUTSIKATELE on oluline teha mitmekordselt kutsikavaktsiinid - esimene vaktsiin hiljemalt 8. elunädalal ja revaktsineerimine kindlasti 1 kuu pärast. Peale baasvaktsiinide tegemist on vajalik kordusvaktsineerimine iga 1 - 2 aasta tagant.

Toksoplasmoos on parasitaarne haigus, mis esineb sagedamini kassidel. Tegemist ka zoonoosiga ehk sellesse võivad haigestuda ka inimesed. Sümptomiteks on enamasti neuroloogilised nähud. Loomad haigestuvad tavaliselt nakatunud toorest liha süües või rooja/uriini kaudu.

Olge ettevaatlikud kui näete krampide või teiste neuroloogiliste nähtudega metsloomi, kuna loom võib olla nakkushaiguse kandja ja levitaja. Vältige koduloomade kontakte metsloomadega. Palume sellisest metsloomast meile kohe teada anda, kas infotelefonil 5632 22 00 või kirjutada meie messengeri teadetesse.

Kokkupuutel kahtlase või nakkushaige loomaga soovitame võimaliku nakkuse leviku vältimiseks järgida esmaseid hügieeninõudeid. Vahetada riided ja jalanõud, kasutada desovahendeid käte ja riiete ning jalanõude puhastamiseks ning lasta neil õhu käes kuivada vähemalt 2 tunni jooksul.
Samuti vältida peale nakkuskahtlase metsloomaga kokku puutumist kontakti koduloomadega. Juhul kui teie lemmikloom on olnud kontaktis nakkuskahtlase metsloomaga ja teie koer ei ole vaktsineeritud või pole vaktsineerimine olnud korrapärane, soovitame koheselt minna koera vaktsineerima ning korrata seda vähemalt 2 nädala möödudes.

Me täname südamest teavitajat, kes meid haigest metsloomast teavitas ja kohale kutsus. Ilma selle infota poleks rebane tõenäoliselt kunagi kliinikusse jõudnud ja me ei teaks sellest haigusjuhtumist midagi. Täname südamest kõiki meie toetajaid ja annetajaid, sest muidu poleks me saanud tellida kliinikult kõiki analüüse. Täname meie vabatahtlikke ja liikmeid - raskete hädajuhtumite koordinaator Merilin Laud, Inga Turk, Katrin Idla.

Täname Veterinaar- ja Toiduametit kiire reageerimise ja hea koostöö eest, kes suunas eutaneeritud rebase 30. dets edasisteks uuringuteks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse (VTL). VTL-is tehtud marutaudi test oli negatiivne.

Palume seda infot jagada kõigile koeraomanikele!


Loe lähemalt meie FACEBOOKI LEHELT.


Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikul tegevusel ja vaid annetuste toel toimiv ühing, seetõttu on meile igasugune toetus väga oluline!
Kui ka Sinul on soov anda oma panus, et vigastatud või abivajavad metsloomad saaksid kiiret ja parimat abi ning meie nõuandeliinid oleks avatud, siis

Helista:
Nr 9009933 – annetad 5€
Nr 9009955 – annetad 25€
(Toimib ainult Eesti numbrilt helistades!)
(Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!)

Toetuse võib saata ka pangakontole:
EESTI METSLOOMAÜHING
Swedbank EE952200221067573100
SWIFT/BIC kood: HABAEE2X
Selgituseks: "Metsloomade abistamiseks!"

PayPal konto link:
https:/www.paypal.com/cgi-bin/webscr?cmd=_s-xclick&hosted_button_id=S4NU4QQJ3WVJW&source=urlk

Aitäh kõigile meie toetajatele! ❤️

kodulehe tegemist toetab elever.ee